REKLAAM

KÜSIMUSTELE VASTAB DR. REET RAAMAT

Käisime lastega külas Perearstikeskuse OÜ Meditiim perearstil dr. Reet Raamat’ul, kes lahkesti vastas meie Puuviljadküsimustele ning jagas nõuandeid, kuidas toituda tervislikult ja püsida talvel terve.
 
1.Sügis on käes, mida peaksid lapsed sööma, et terved püsida?
Sügis on parim aeg teha tutvust kodumaiste köögi- ja puuviljadega ning ammutada nendest vitamiine ning kiudaineid. Süües päevas vähemalt 5 portsjonit mitmevärvilisi puu-ja köögivilju, on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid ning suudab nii haigustele ja viirustele paremini vastu seista
 
2.Millised toiduained on tervisele kõige kasulikumad?
Tervisele on väga kasulikud köögiviljad, puuviljad, teraviljasaadused, piim ja piimasaadused, liha, kala ja muna.
 
3.Kas sooja toitu peab iga päev sööma?
Jah, peaks küll. Soe toit on kasulik selletõttu, et tänu keetmisele, praadimisele, küpsetamisele, hautamisele või aurutamisele, on toidu koed pehmed ja nende rakud purstatud ning keha saab nii toitained kergemini kätte.
 

4.
Kui palju peaksid lapsed värskeid köögivilju sööma?
Lapsed peaksid sööma 2 puuviljaportsu ja 3-4 juurviljaportsu päevas.
Täpsemalt öeldes on piisavaks puuvilja koguseks päevas kas 1 keskmine puuvili (nt. pirn, õun, banaan), 2 väiksemat puuvilja (nt. ploom, aprikoos), 1 klaas mahla või 30g kuivatatud puuvilju. Võimalusel tuleks aga kindlasti puuvilju mahlale eelistada, sest mahlas on vähem kiudaineid ja rohkem suhkruid.
 
1 köögiviljaportsjon on:
         100 g keedetud või tooreid juurvilju
         80 g kaunvilju
         1 keskmine kartul      
         1 klaasi tooreid lehtköögivilju          
         1 keskmine tomat
         2 dl köögiviljamahla  
 
Lasteaialapsed peaksid köögivilju sööma 150–200 g ja koolilapsed  300–400 g päevas.
 
Kapsas, kaalikas ja lehtköögiviljad on head vitamiini C allikad. Vitamiini A on rohkesti porgandis, paprikas ja punapeedi lehtedes.
Lehtköögiviljades on foolhapet ning spinati- ja salatilehtedes veel ka K vitamiini.
 
Umbes pool köögiviljast tuleks süüa värskelt, teine pool aga tuleks mingil moel kuumtöödelda (keeta, aurutada, hautada).Töödeldud viljadest omastab organism paljusid aineid kergemini, kuid vitamiinide hulk töötlemisel väheneb.
Kõige rohkem valku on kaunviljades ja seetõttu sobivad nad suurepärastelt valguallikana koos teraviljadega neile lastele, kes ei armasta süüa liha.
 
5. Milline jook on kõige kasulikum?
Vedelikku vajab laps päeva jooksul umbes 1 liitri. Pool sellest võiks olla joogipiim, lisaks paarsada milliliitrit mahla (1 klaas) ning ülejäänud võiks olla vesi. Juua võib nii puhast
kraani- ja kaevuvett kui ka pudelivett, samuti puuviljateed. Veevaeguse all kannatab kõige rohkem aju,
mis on veerikkaim organ! Vesi on lastele vajalik. Väsimus koolipäeva teises pooles on sageli põhjustatud veepuudusest. Janu kustutamiseks sobib vesi ning puuvilja-või taimetee.
Väikelapse joogiks ei sobi suure suhkrusisaldusega karastusjoogid, sest need rikuvad hambaid ning isu ja sisaldavad nn tühje kaloreid.
 
tüdruk viinamarjaga6. Millal peaks võtma vitamiini?
Kui laps toitub mitmekesiselt, tema päevane toit koosneb kõikidest soovituslikest
toiduainetest ja ta kasvab hästi, siis ei ole põhjust lisavitamiine pakkuda.
Vitamiine vajavad eeskätt taimetoitlased, kes ei joo piima, kasvu-kaaluprobleemidega või kroonilisi haigusi põdevad lapsed.
 
Erandiks on D-vitamiin. D-vitamiin on tuntud kui tervete luude vitamiin – see tagab kaltsiumi ja fosfori normaalse imendumise peensoolest, mille tulemusel moodustuvad tugevad luud ning hambad.  D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit. D-vitamiin mõjutab ka immuunsüsteemi ja tugevdab lihaseid, parandab koordinatsiooni .
 D-vitamiini saab toidust, rikastatud toiduainetest, päikesest ja toidulisanditest. Piisavat kogust D-vitamiini on toiduga raske saada, sest põhiliseks allikaks on ainult rasvased kalad (lõhe, forell, heeringas). Ja Eestis on aastas liiga vähe päikeselisi päevi, et kogu aastast D-vitamiini varu tagada. Kõik 2 nädalased kuni 2 aastased lapsed vajavad lisa D-vitamiini 10 μg , soovitatakse D-vitamiini toidulisandit aasta läbi ka 2–18-aastastele (7,5 μg ). Ohutu D-vitamiini tarbimise ülempiir on kuni üheaastastel lastel 25 µg, kuni kümneaastastel 50 µg.
 
5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks:
* 2 g kalamaksaõlis,
* 15 g suitsuangerjas,
* 50–60 g küpsetatud lõhes,
* 60 g soolaheeringas,
* 120 g munakollastes,
* 600 g hautatud maksas,
* 10 l piimas.
 
7. Miks ei tohi magustoitu süüa nii palju, kui tahaks?
Magustoit, suhkur, maiustused ja karastusjoogid on väga energiarikkad. Nende suure koguse tarvitamisega kaasneb liigse energia saamine.
Süües palju magusaid puuvilju (banaane, viinamarju, mangot) võib laps saada liiga suure koguse süsivesikuid. Kui laps saab rohkem energiat kui kulutab, on oht muutuda ülekaaluliseks. Liigselt tarbitud süsivesikud muutuvad organismis rasvaks. Seetõttu suureneb kehakaal ja tekib rasvumine.
Maiustuste sage tarbimine soodustab ka hambakaariese tekkimist. Reastades maiustused ohtlikkuse järgi, peaks alustama karamell-ja nätsukommidest. Need püsivad kauem suus ja tekitavad hambaemailile ka pikema aegse kahjustava keskkonna. Vähem kahjustavad hambaid pehmed kommid nt batoonikesed. Suurema osa magusavajadusest peaks katma mesi, moos, puuviljad ja šokolaad. Viimasest saab nt magneesiumi, rauda ja vaske.
 
8. Miks peab putru sööma?
Laste parim hommikusöök on puder, mida võib valmistada kõigist teraviljadest. Sagedamini võiks valida tatart, millel on parim valguline koostis. Sellele järgnevad kaer, oder, riis, rukis ja nisu. Teraviljatooted ja puder on parimad kiudainete allikad. Kiudained tekitavad täiskõhu tunnet ning parandavad ainevahetust. Jämesooles elavad mikroorganismid on võimelised kiudaineid osaliselt lõhustama, nad on toiduks seedetrakti mikroobidele, kellel omakorda on oluline roll inimese kaitsevõime tagamisel.  Kiudained aitavad vältida kõhukinnisust, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustuvad suhkru imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. Samas ei tohi kiudainerikka toiduga liialdada, see võib põhjustada gaaside teket ja kõhuvalu.
 
KÜSIMUSTELE VASTAS: DR. REET RAAMAT, PEREARSTIKESKUSE OÜ MEDITIIM PEREARST
KÜSIMUSI AITASID ESITADA: MARIEL JA ELIISE
 
TEKSTI TOIMETAS: M. SASKA
 
FOTOD: RGBSTOCK.com
 
SEPT.2013